IGAÜKS ON KEEGI TEINE JA MITTE KEEGI POLE TEMA ISE?

Võttes arvesse filosoofia kunsti loomuse, arutada lahti peensusteni mõnikord ebaloomulikkuseni lausa, siis ma ei loobuks ka oma teooriast selle teema suhtes.

Hing on sama, mis teadvus, miks ma nii arvan? „Teadvusel“ olekut või „teadvusetu“ on eesti keeles oleku vormid nagu ka teistes keelteski. Samuti „teadvustama“ ja „teadvustamisel“ või „arusaama milleski“. Loogiliselt võttes ei saa rakud ega närvikoed infot hoida ega talletada füüsiliselt, sest ühe rakku ülesandeks on juba niigi suur töö – elus hoidmine ehk toitmine, sünteesimine. Kus siis info talletub? Info talletub pigem teadvusesse kui ajju. Peame vabanema piiratusest – tule kastist välja. Aju on pigem vahend teadvusele kommunikatsiooniks ja reaalseks tegutsemiseks materiaalses maailmas. Seda saaks tõendada väide, et minestamisel ei kao rakud kuhugi, teiseks rakud ei sure välja ajus. Rakkudes aeglustub keemiliste ainete tegevus peakoore osas, vähenevad neuronite kiirused ja sünapside vahelised sidemed. Inimene ei mäleta küll vahepeal olnut ja on segaduses, on siiski tegemist teadvuse eemaldumisega kehast liigsel määral. Põhjuseks võis olla materiaalse maailma põhjustatud tegur. Sellise asja tõeks osutumisel on hing energia üks erivorme. See tõestaks ka Gaia (mütoloogias Maajumal) olemasolu või Suure -Teadvuse olemasolu.

Teadvus lõi materiaalse maailma ja vaimse maailma, tasandid sidus omavahel, mõlemad kas osaliselt või täielikult. Sellest ka põhjus miks idas inimesed põhjendavad sisemine elu kujundab keskkonda, mitte vastupidi. Inimese puhul on tegemist 50:50, sest teadvusetus ja surm on piisavalt keerulised, et seletada lihtsalt ja keeruliselt samaasja moonutamata sisu. Mul tuleb meelde klassivenna arvamus, et hing on ainulaadne ja ei kordu kunagi enam, kuidas siis saab see siis veel korduda. Energia jäävusseaduse järgi muundub energia ühest teiseks kadumata kuhugi. Hing ehk teadvus muundubki uueks puhtaks energeetiliseks oleluseks kordumata kunagi veel. Kordumatu ja kordumatus saavad üheks.

Lühidalt, inimene saab olla ka „tühimannekeen“ kell puudub üleüldine tahe ja iseenda mõtlemine ka elementaarses primaarses olekus. Sellisele inimesele on kas tehtud ajupesu või olnud ustav süsteemile jäägitult. Üheks on see milles me elame. Pole olemas süsteemi mis ei taha endale haarata võimu inimese mõistuse ja keha üle, parim oleks jätta vaimule mulje vabadusest, siis ignoreerib ka keha vangistust. „Kui meil oleks tõde, siis me ei kutsusk seda ajalooks“ Tundmatu isik. Kommunismi või fašismi ajal sooviti võimule kuuletumist ja kõige ideaalsemas korras võimule kuuletumist ja uskumist. Peamiseks usu grupiks osutus vähe haridusega või väikese eelarvamustega inimgrupp. Sageli oli sellistel gruppidel ka kamba tark, kes teadis kõike ja kõiki. Tegelikkus oli palju hullem, nad arvasid et teavad midagi, kuid tegelikkuses ei teadnud midagi. Noorte puhul see hetkel toimub osaliselt. Suur enamus noori, kaasaarvatud minu sõbrad on loobunud tahtest, teada tõde. Selle asemel, et tõde teada nad on rahul sellega mis on, kui paratamatusega. (Sageli kandub see üle vanematelt lastele.)

Näiteks tüdrukud jagunevad kahte suurte gruppi. Ühed on need kes tahavad olla tublid ja ilusad, nad ka siis teevad selleks kõik, et oleks viied jne. Teised laaberdavad ja joovad kuskil põõsastes, loobuvad õppimisest ja pühenduvad tööle ja ajakirjadele või lihtsalt ilus olemisele. Komas grupp on huvitaval kombel tasakaalus oma suhtumisega. Nad suhtlevad sageli rohkem poistega ja vähem tüdrukutega. Tüdrukutes on neil vaid mõningad sõbrad. Seevastu poistel on kaks äärmust olla ülilahe olevikus ja tulevikus, see tähendab hea palgaga töökohta, see tingimata ei tähenda kooli pigem raha. Teine pool poistest loobub õppimisest, vähemalt pingutamast hinnete eest ja laseb minna elul omasoodu. Põhimõtteks on enamusel kerge raha ja kerge heaolu. Kolmas grupp mis on nende vahepeal ei suuda ära otsustada kuhu poole suundutakse. Sellesse gruppi kulun mina. Ma olen osaliselt loobunud õppimisest ja valinud tulevikus (loodetavalt) vajaminevad õppeained. Teised ained pingutan kas neljale või lasen kolmele, ei näe põhjust. (See on igal ühel vabavalik). Lisaks ma ei salli nn ühe tõe austamist kooli poolt. (Paljude koolide probleem). Teoreetiliselt tõestatud, on väide vähemalt aktsepteerimise teeninud ära. Ühiskond nõuab omaltpoolt süsteemina inimestelt suurt ohvrit, loobu oma „mõtetest“ ja asenda need „meie“ pakutud illusioonidega.

Siit üldistav ülevaade, keegi ei ole kuni nn „virgumiseni“ vaba mõtlema „tema“ endana. Inimene on alati keegi teine ta on osa Suurest Teadvusest. Samuti võib inimene olla allasurutud süsteemile, alludes kellelegi ilma arusaamata. Näiteks võimule ja selle režiimile – kommunism (asjaolude sunnil). Igaüks on keegi teine iseendale!

.