Majanduskriis toob kaasa moraali languse

Üksinda oleme siia maailmapilti sisse tunginud, vaevalt oleme ülesehitanud kaugele ulatuvad tsivilisatsioonid, mis kohe on oma raskusest ümber kukkumas. Elu püsib neis tänaseni majanduse juhitud hoovustel, moraalist on kujunenud palagan. Krahhi korral langeb meelte segaduses igasugune tsivilisatsiooni loodud korra norm. Vabadusest on taas valesti aru saadud.

Tänapäeval on üha enam moraalinormid seotud edukusega. Tavapäraseks on saanudud erinevatel elualadel võistlemine, enam ei ole tähtis vaimne tasakaal, oluliseks on saanud teistest üleolemine – ühiskond põhineb hirmul. Turud mõjutavad inimesi, mitte vastupidi, väärtushinnangute langemine saab toimuda ühiskonnas tavaliselt negatiivsete sündmuste puhul, mis purustavad elu illusioonid ja tsivilisatsiooni loodud reeglid. Moraaliks nimetatakse ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnorme, tavade ja seaduste kogumit, väliselt nõutavad reegleid ja tavasid. Mõiste moraal, teoreetilistes käsitustes, võttis esimesena kasutusele Cicero. Käitumisnormid on seotud poliitika-, kultuuri-, eluviisi- ja psühholoogiaga. Inimühiskonna rahulikuks eksisteerimiseks on tähtis, et ühiskonnas arvestatakse ja austatakse kehtivaid sotsiaalseid norme. Eksides moraali või tava vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga. Väärtuste kujunemine sõltub vaatenurgast, kas tegu on väärtuste muutumisega või selle langemisega. Majanduskriisi ajal tekib paanika teadvuses, materialiseerunud inimesed ei näe tegelikke fakte, nad ei ole võimelised suunama oma tundeid, mida kasutatakse sageli teiste poolt ära. Tundmatud kriisiolukorrad, nt põlevasse majja jäämine, avavad nn tundmatud iseloomuomadused, mis mõjutavad edaspidiseid väärtushinnanguid. Ohu korral nõrgeneb moraal, sest väärtused ei ole inimese endi aktsepteeritud, vaid ühiskonna loodud normid.  Eesti keeles – Zeitgeist – ajavaim (movie)

                                              (Zeitgeisti film on lisatud eraldi seisvana antud tekstist.)

21. sajandi majanduskriisi põhjusest võime lugeda igalt poolt. Mitte  kuskil ei süüvita probleemi tuumani. Ajalugu uurides jõuame jälile erapanganduse kartelli kavalale skeemile, raha luuakse võlakirjadele. Sellest annavad tunnistust dokumendid „Modern Money Mechanics“ ja „The Eurosystem, The Us Federal Reserve And The Bank Of Japan – Similarities And Differences“. Kogumikud, milles sõnastatakse finants terminoloogias raha loomise protsessi, bürokraatlike erinevustega: Euroopa, Ameerika ja Jaapani föderaalses keskpanganduses. Üksteise järel tabavad rahvast majanduslikud raskused, sest pangandust kontrollivad erapankurid ja korporatsioonid, riikidel ei ole võimalustki poliitiliselt muuta rahva materiaalseid võimalusi. Kõik, kes julgevad parandada kogu kogukonna elujärge, tabab samasugune saatus nagu Brasiiliat või Iraaki (raamatus „Confessions of Economic Hit Man” J. Perkins). Inimesed püüavad ellu jääda Arktikast Antarktikani töötades 8 tundi päevas 7 päeva nädalas. Lõpuks muutub töötegemine mõtetuks, sest see tee ei vii kuhugi, paremaks ei lähe mitte kuskil. Vabadusest võib vaid unistada, ühiskonnale on jäätud valiku vabadus. Loobumisest saab alguse vaimne murdumine, moraalist saab lõpuks koorem igaühele.

Igas tsivilisatsioonis on oma moraalikoodeks ja reeglid majanduses. Majanduskriisid ei ole loomulikud ja ei ole kunagi seda olnud, allakäigud turgudel on kriisid teadvuses, need toovad moraalinormide allakäimise ühiskonda, kus rahvas on ebastabiilne ja sõltuv. Majanduskriisis toob kaasa ainult massi moraalist lähtuvate inimeste väärtushinnangute põrmustumise.

2009. aasta Filosoofiaolümpiaadi essee teema.
Kirjutatud Noorde filosoofia kursuse WebCT keskkonda.