Ma tõesti ei oska öelda, kas keegi jägb minu blogi siin või ei koolist. Aga sellegi poolest ma ei karda, et mõni õppejõud peaks tundma end puudutatuna kohe kui ma siin mõnest loengust kirjutan. Keegi ei vastuta minu ees vaid ikka enese ees. Seega loodan, et lühike kriitika ei too paksu pahandust vaid viib inimesed andma loenguid ikka arusaadavalt.
Millisest loengust siis`ja mis siis viga? Ikka majandusteaduskonna ühest ja teisest loengust. Tuleb korduvalt mõelda, mis on praktikumide või reaalsete katsetus tundide või loengute eesmärk. Kas selleks on õpilastele funktsiooni näitamine, lihtsalt aja surnuks läämine või produktiivse loengu läbiviimine? Hetkel, ausalt, kui on läbivõtuks pandud kuus ülesannet, millest ühele kulub – lugemisele ja rahulikule valemitega sina peale saamisele – tohutult palju aega, siis, kust võetakse ülejäänud ülesannetele minev aeg. Kas selleks, et näidata, kui palju õppejõud suudab oma ettevõetud ülesannete vastuste mahakirjutamise oskust peab andma hunnikus ette? Miks? Võtku üks korralikult ette ja tehku selgeks õpilastle, sest nemad teevad lõpuks töö. Seega ei ole mõtet eriti plaksutada rõõmsalt meie õpilaste kiiruse üle. Eriti vahva on siin juures õppejõudude laused aegluse ja venivuse suhtes. al “Võtke kodus see lahti ja tehke uuesti läbi.” või “Uurige hiljem.” Miks ma peaksin seda tahtma hiljem teha? Teie, õppejõuna, ei soovi küll kodus korrata tehtud tööd kodus veel teist korda. Järelikult ei ole meiegi eriti abivalmid seda tegema. Veel kord ütlen teisiti sõnastatult, et loengu mõtte on õpetada või anda infot efektiivsel moel. Enamvähem saadakse sellega hakkama minu peaerialal ja eriti konstruktiivselt huvitavalt teeb seda majandusteaduskonnas _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ aine õppejõud. Tehes eelnevalt mainitud kõik heaga tasa mõnes mõttes. Aga sellegi poolest peaksime rahulikumalt mõtlema!
Kõige mõtekam on õppejõul selgusele jõuda koos ‘pilastega, kas ta kavatseb lugeda slaide maha või ei, kas lõpu tulemus on mõjutatud vahepeal või ei, ning kas kõiki ebavajalikke bürokraatlikult põhjendatud nõudeid peaks jälgima. Kui me ei pea eelnevalt nimetatuid järgima, siis miks me peaks loengus osalemise ära keelama. Nii hoiame aega kokku ja energiat säästame elektriliselt kui füüsiliselt.
Teist pidi kui soovime ikka loenguid teha, tehkem lühidalt ja selgelt. Loengu mõtte on ju nagu eelnevalt ütlesin anda infot. Seega kui kogu inf on edastatud arusaadavalt ja õpilasi julgustades arusaamatusest märkkuandma, ilma , et saaks kingaga vastu pead, leiame varsti ennast ajast lugupidava rahvana mõne turismi brosüürilt. Selleks, et seda saavutada peame lihtsalt hakkama leonguid mitte lühendama vaid neid selgemaks tegema ja mitte venitama aja üleküllusest loenguid näidetega pikemaks. Teisalt peaksime lähtuma ikka õpetamisel didaktikast ehk õpetamise metoodikast või veelgi parem metodloogiast.
Jätkub monoloogiline arutelu………
Vastikud ülikooli loengud. Loeme slaidilt maha!
Posted: 10. nov 2011 in TeooriadSildid:ülikool, kriitika, TÜ
0
![[Most Recent Quotes from www.kitco.com]](http://www.kitconet.com/charts/metals/gold/t24_au_en_usoz_2.gif)
