36,7 Ceisuse järgi

I OSA

Inimese ajus on üle ühe miljardi raku. Aju on inimese üks suurimaid “varasid”, viimati võrdles seda NG magazine selle aasta kevadel: inimaju  koduarvutiga; raaliga internetiga; ja Kongressiraamatukogu digitaalse anmekandjaga. Võrdlus tulemused kinnitasid, et inimaju on suurima infomahutamise võimega. Sellest järeldades, kogu “eluks” vajaminev baas-informatsioon, intellekti kohta, on nii - võrd suur, et isegi Kongressiraamatukogu informatsiooni mahutavusest jääb väheks, et olla võrdne inimaju mahuga 100% – iliselt. Aju töötab kolmes põhietapis (mis jaguneb omakorda väiksemateks), millest kaks on peamised:  aktiivne teadvus ehk ajaukoor ja selle osad; passiivne teadvus ehk alateadvus, suuresajus ja väikeajus; uinuv teadvus (jaguneb kaheks): ettearvamatta juhtumite ja inimlike vajaduste ehk reptiloidlike ihade teadvus ; ajutüvi ja väikeaju pluss  suuraju. Inimene kasutab kogu oma ajust 10%, ainult siis, kui räägitakse ajukorest. Põhjus on lihtne, ajukoor on kõige aktiivsem ajuosa, sest see tegeleb hetke info / olevikus oleva info analüüsimisega ja edastamisega. Tava arusaamade kohaselt 10% on kogu aju kohta aga see oleks kohutavalt vale ja suur viga, sest siis ei peaks inimene kõnelema ega mõtlema. Iseasi on, kui suur on ajukoore võime eraldada või otsestinfot jagada aju eriosade vahel. (Ajust parema või vasema osa eemaldamine; vähem äralõikamine ei kahjusta mõtlemist, sest siis võtavad teised ajuosad tegevused üle, mida tavaliselt teevad kadunud rakud. Tänapäeval võib julgesti kahelda, kas teadvus on ajust või teadvus kasutab aju elamiseks ja mõtlemiseks? Vastus minult: TEADVUST KASUTAB AJU VAHENDINA).

Minu aju suudab maksimaalselt tegeleda kolme tegevusega. Mugavust ja keskendumist arvestades tegelen vaid kahe – ühe tegevusega korraga. Ühelt poolt on põhjuseks mugavus, teiselt poolt geneetiline alus. Meestel on geneetiliselt võimatu tegeleda mitme asjaga korraga, sest 45 hormooni kehast puuduvad , mis naistel tagavad “kuuletumise”, korralikuse ja keskendumisvõime mitme ülesande sooritamisel.

Küsimus on veel selles, miks pidi esimene inimene lahkuma Aafrikast, sünnihällist? (Aluseks on, kui inimene arenes välja ahvist, mitte ei tulnud kosmosest). Kas põhjuseks oli see, et inimene oli siis võimeline rändama ja mõtlema või oli see pigem tagajärg? Iga tegevusega ajupoolt kaasneb “keha” kuumenemine, mingi temperatuurini ,sõltuvalt pingest, tegevusest, intensiivsusest ja ajast. Sama nähtus toimub arvutites, kõvaketaste magnetiliste plaatidega (soovitav mitte sõnasõnalt lugeda tõetruuks IT inimesed ja arvuti fännid). Inimese keha “normaalne” teaduslik temperatuur on 37, 7 kraadi (Ceisuse järgi), igal indiviidil on see subjektiivselt erinev. Keha üldisest temperatuurist lähtudes, iga organi temperatuur peab olema, kas kõrgem või madalam 36,7 C (Ceisuse järgi). Mõõtmisks on vajalik ainult kraadiklaas, sest aju temperatuuri ei saaks me mõõta kodustes tingimustes. Keha temperatuur tõuseb ja langeb sõltuvalt tingimustest. Parimad tulemused ja antud näited on toodud ideaalseisundis, ehk kui ei ole palav ega külm ja kus ei ole eriliselt tehtud eelnevalt aju väsitavat mõttetööd. (NB! Kraadklaas näitab keha temp. mitte aju. Kuid keha oma muutub koheselt, kui AJU ehk üks organitest tõstab temperatuuri.) Eestlastel on kehatemperatuur keskmiselt 36,6 – 36,8 kraadi (Ceisuse järgi). See võib olla üks faktoreid eestlaste üldisele tarkusele.

II OSA

Sellest järeldame sõnastatult teooria: Inimese aju temperatuur on kõrgeim kogu keha peale, organi tasandil. Aju temperatuur on üks osa kehatemperatuurist (keha temperatuur väljendab kõigi organite temperatuuride summat). Aju temperatuuri moodustavad peamiselt ajaukoor koos suureaju ja väikeajuga. Ajukoore kuumus tuleneb tema 24 / 7 tegutsemise võimest. Temperatuur ajus ei ületa kunagi kriitiliselt ohtlikku taset inimese tervisele. Eri juhtumiteks võivad olla mõtlemineine ja palavik või nn teoreetiline ülekuumeenemine.  Ajukoor suudab mõtlemise puhul sünteesida suurelmääral infot, mis tingib rakkudes kuumuse. Valikuteks on:  ajukoore suur sünteesimis võime ja väike temperatuur ajurakkudes >> kerge vaimupuue – ajukoore väike sünteesimine ja suur temperatuur rakkudes >> hullus või suur vaimupuue – ajukoore suur sünteesimine ja suur temperatuur rakkudes >> autistlik või selle alamklass – ajukoore väikene süntees ja väikene temperatuur rakkudes >> autist või targalt imbetsillik – ajukoore (eelnimetatud süntees) ja  teaduslikult normaalne või 36,0 – 8 kraadi (Ceisuse järgi). >> tavaline, massilikult normaalne – ajukoore (eelnimetatud süntees) ja madal temperatuur alla 36 kraadi. >> inimene ei ole suuteline mõtlema või ei ole sellest huvitatud, tavaline , massilik. Inimese aju ei saa kujuneda ohtlikult kuumaks ja ohtlikult külmaks, sellepärast on bioloogiliselt kujunenud huvitav jahutus ( /soojenemise) süsteem. Arvutitel on tänapäevaks kujunenud peamiselt kaks jahutus süsteemi – vesijahutus ja õhkjahutus. Selle eest õhkjahutus on levinuim ja vanim tehnikas.  Sama süsteemi kasutavad inimesed ja muud elusolendid. Inimese aju saab hapniku (õhku) ja vett kõige esimesena, mis jõuab kehasse. Õhk jahutab, aga on siiski rohkem mõeldud energia sünteesiks , närvirakkudele sünteesiks ellujäämise nimel ja rakudele RNA ja DNA sünteesiks vajaminev. Vesi on samal põhjusel, H ja O lähevad sünteesiks kehasse, kuid läheb vaja ka keha jahutuseks. Vesi, minnes kehasse,  ei kuumene koheselt, vaid aegamööda nagu keemisel, vesi väljub kehast uriinina, uriin on aga soe, teiseks väljub soojus ka higina, higi on aurusuv ehk kuumus viiakse vee abil kehast kaugemale.

III OSA

Tõestus eelnevale: pikkaaega hapniku vaeguse käes olles, nõrgestub eelnevalt aju (mõtlemine) kiirelt, järgneb sellele kehaline nõrkus ja nõrgenemine saab siit juba tsüklik . Hapniku saades taastub kõigepealt aju ning seejärel keha. Kuigi taastuine toimub kiiresti ja samaekselt - veresooni on palju – kuid peamised aordid ning veenid on südame ja aju vahel ehk nn kiirteed on avatud A -st B-ni. Sama tõestus on olemas vedelike puhul. Vedelike erinevus sõltub selle tähtsusest ajule. Nimelt neuronite liikumiseks sünapside vahel on vajalikud vees ja vedelikes olevad keemilised ained . Seda näitab bioloogiline katse alkohooliga. (Bioloogiliselt alkohool ei ole loomulik, sest alkohool on inimeste ”leiutus” avastuste tulemus). Alkohooli juues jõuab inimeseni tunne, mis on tunne? Alkohoolist tulenev rõõmus või lõbus signaal, vahel ka kurbus. Erinevused on inimestel sellelpuhul muidugi silmaga näha. Sellest järeldtatuna jõuab ajju kõigepelt vedelik ja siis kehha.

Kokkuvõttes hapnik ja vedelik tuiskavad kiirelt ajju, samalajal kiirustavad teistpidi hapnik ja vesi teistesse organitsse. Kiirus mängib oluliselt rolli ainevahetuses. Äramärkima aga peab sellegi, et aju on organ mis teavitab ja juhib, seepärast tuleneb ka suur ajaline vahe kehalise ja ajulise toimete juures. Tegelikuses on kiiruste suhe ja ajaline suhe sarnane, erinevus võib olla vaid sekundites ning organitest mis on aortide ja veenidega ühenduses on otseselt. Mis puutub elukeskondadesse, siis igal elusolendil on aju, mille läbi teadvus suhtleb. Sellest tulenevalt, elusorganism arenedas peab otsima iga organism sobilikke piirkondi, kus tegeleda (elada). Rännakute põhjusena näen tugevasti ajus toimunuid mutatsioonilisi protsesse, mis tekitasid kuumuse.

ÜLDINE VALEM:           TARKUS = KUUMUS / JAHUTUS KOKKU (VÄLINE + SISEMINE)

IV OSA

Kokkuvõttes teoreetilist teksti.

Inimese aju on arenenud suureks, sõltuvalt temperatuurist ja ajukoore tegevusest on inimene suuteline tegutsema, kas targalt või lollilt. Inimese ühkes põhuseks Aafrikast “põgeneda” oli bioloogiline surutis kuumuse vastu. Välismõjud suudavad hoida aju tsakaalus, sest otseselt on aju suur kinnine pakend kuhu valgus ega tuul ei jõua. Ilma välisteguriteta oleks aju juba küpse. Tolleaegsed temperatuurid selleaekse ajutegevuse juures võisid olla vastuolus kuumuslike teguritega. Arnev aju oli ohus kuumuse rünnakus. Tänapäeval on inimese aju arenev kiirus aeglasem, kui siis. Põhjuseks on üleüldine globaliseerumine, temperatuurid on ühtlustunud bioloogiliste seisukohtade jaoks piisavalt. Inimeste arengu tegevust arvestades, kui kuumus peaks veel lisanduma leiutataks kohe juurde jahutus tegur, kuigi võib tekkida põhjendamatus või vale, ekslik arusaam uutele teketele (Arvestades ajaugu jahutusest). Tehtud: H.  Pärnu poes 2008a.